1. Hiina keeles on kerge kuupäeva öelda. Et küsida kuupäeva, kasutame me seda küsimust: 几月几号？ jĭ yuè jĭ hào? See tähendab otsetõlkes "milline kuu, milline päev?" PIDAGE MEELES: tähemärk sõna "päev" jaoks on 日 (rì), aga sellest hoolimata loetakse seda tavaliselt kui “hào”; (日 on õige kirjalik versioon; 号 on kõigest kõnekeelne versioon).

Et öelda aastat, lihtsalt öelge see number haaval ja lõppu lisage sõna 年 nián:

2012 年：èr líng yī èr nián

1990 年：yī jiŭ jiŭ líng nián

Pole olemas eri kuude nimetusi. Lihtsalt öelge kuu number ja lõppu lisage sõna 月 yuè:

2. 几 on küsiv partikkel mida kasutatakse küsides kuni 10-osalise koguse kohta. Seda võib tõlkida kui "mitu?". Sõnale 几 peab järgnema mõõtühik.

Näited:

PIDAGE MEELES: põhiline lausestruktuur (ATS) jääb samaks.

3. Päevade ja nädalate nimed moodustatakse nii:

Et küsida nädalapäeva kohta, kasutage seda küsimust 星期几：

今天是星期几？  昨天是星期几？

明天是星期几？ 

4. Et küsida aja kohta, kasutame me seda küsimust: 现在几点？ xiànzài jĭ diăn? 

Et öelda kellaaega, kasutame me järgnevaid väljendeid:

……点 …diăn (kell): 现在一点 (kell on üks) 

……点半 … diăn bàn (pool läbi …): 现在一点半 (kell on üks kolmkümmend) 

……点 ……分 … diăn … fēn (… tundi … minutit): 现在一点二十分 (kell on 1:20) 

……点一刻 … diăn yī kè (veerand läbi…): 现在一点一刻 (kell on 1:15) 

差 ……分 ……点 chà … fēn … diăn (… minutit …-ni): 现在差五分两点(kell on 1:55)